Lilly (Caroline Auguste Bertha) Walther (Valter) (11. juuli 1866 Kaiu – 8. september 1946 Tšernuška, Molotovi oblast, Vene NFSV) oli baltisaksa tarbe- ja maalikunstnik ning restauraator.
Harjumaal sündinud Lilly Walther õppis Pärnu linna kõrgemas tütarlastekoolis ja Peterburis Stieglitzi kunstikoolis. Täiendas end aastatel 1896–1897 Prantsusmaal Sèvresi portselanivabrikus ja aastast 1903 Tallinnas Ants Laikmaa joonistuskursustel. Juhatas aastatel 1899–1907 oma ateljeestuudiot, osales 1904. aastal tarbekunstiateljee asutamises. Tegutses aastatel 1908–1912 vaheldumisi Berliinis, Worpswede kunstnike koloonias, Weimari kunstikoolis ja Pariisis. Naasis 1912. aastal Tallinna, elas esimese maailmasõja ajal Krimmis, aastast 1922 taas Tallinnas, töötas 1925. aastast restauraatorina, 1940. aastail Eesti Kunstimuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. Aastatel 1932–1936 EKKKÜ ja aastast 1936 EAKKK liige.
1888–1895 õppis ta vabakuulajana praegu teadaolevalt esimese Eestist pärit naiskunstnikuna parun Stieglitzi Tehnilise Joonistamise Keskõppeasutuses ehk suupärasemalt Stieglitzi Kunsttööstuskoolis Peterburis. Stieglitzi kooli pääsemine ei olnud kerge, tavaliselt oli soovijaid kolm-neli korda rohkem kui kohti. Tema erialavalikuks sai seal portselanimaal.Stieglitzi Kunsttööstuskoolis oli parimatel lõpetajatel võimalus osa võtta konkurssidest, kus edukamatele määrati välisstipendium. Lilly Waltheril õnnestus tänu Messmacheri-nimelisele stipendiumile täiendada ennast aastatel 1896–1897 portselanimaali alal Prantsusmaal Pariisi lähedal Sèvresi portselanitehases (Manufacture nationale de Sèvres), mis on tänini Euroopa hinnatumaid portselanivabrikuid. Samal ajaperioodil külastas Lilly Walther praktika kõrvalt ka Pariisi ning Saksamaal Dresdenit ja Münchenit. Ringi reisides võttis ta osa ka kohalikest kunstiklassidest ja ateljeetundidest.
1898–1907 Eestisse naastes jätkas Lilly Walther tööd tarbekunstnikuna ning joonistamise ja maalimise eraõpetajana. Tal õnnestus saada ateljee Tallinnas aadressil Lühike jalg 9, tänase nimega Neitsitorni. Lilly Walther jätkas portselanimaaliga ja kuna Tallinnas portselanimaalijale vajalik tööstuslik baas puudus, asus katsetama ka teiste tarbekunsti aladega.
1903. aastal täiendas Lilly Walther ennast Ants Laikmaa (1866–1942) kahekuulisel kunstikursusel ning 1904. aastal kursusest välja kasvanud ateljeekoolis. Tegemist oli Eesti esimese kunstikooliga, kus muu hulgas toimusid Eesti esimesed aktijoonistamise klassid.
Aastatel 1939–1941 toimus Eesti, Läti ja Leedu baltisakslaste ümberasustamine (saksa keeles Umsiedlung), mille käigus lahkusid siin aastasadu elanud baltisakslaste järeltulijad Saksamaale. Lilly Walther, kellele kutse samuti kehtis, ei järgnenud sellele, kuna pidas Eestit oma kodumaaks. Ta olevatm irooniliselt küsinud: "Mis õnne mul sealt [Saksamaalt] oodata on?"
Eestisse jäämisega osutas Walther Eesti restaureerimis- ja kunstiloole hindamatu teene. Oma viimastel sõjaaegsetel Eestis elatud aastatel aitas ta päästa palju hindamatut kultuuripärandit.
Ta küll ei abiellunud ega saanud lapsi, kuid oli oma sugulaste perekondadele alati kättesaadav ning soe Tante Lilly. Lilly Walther pidas väga lugu oma perekonnast ning suhted ei katkenud ka pikkadel rännakutel.
Grupinäitused
- 1897 kunstinäitus Rakveres
- 1898 Provintsiaalmuuseumi 2. näitus kanuti Gildi ruumides
- 1900 Provintsiaalmuuseumi kunsti ja tarbekunsti näitus Börsisaalis
- 1900 J. Steinfelsi kunstikaupluse jõulunäitus Tallinnas
- 1900 kunstinäitus Pärnus
- 1903 Laikmaa ateljeekooli 1. näitus Provintsiaalmuuseumis
- 1904 Tarbekunsti Ateljee 1. näitus Tallinnas Lühike jalg 9
- 1909 Balti maalikunstnike ja kujurite näitus Pärnu Saksa Seltsimajas
- 1911 Baltisaksa kunstnike maalinäitus Kluge & Strühmi kunstisalongis
- 1912 Balti Kunstnike Liidu maalide ja etüüdide näitus Provintsiaalmuuseumis
- 1917–1919 Kunstnikutöö Krimmi lõunarannikul ning esinemine kohalikel kunstinäitustel
- 1925 Eesti kunsti 2. Ülevaatenäitus Tallinnas Kadrioru lossis
- 1925 kunsti ja tarbekunsti jõulunäitus Tallinnas Lai tänav 19
- 1926 Graafika ja tarbekunsti kevadnäitus E. v. Kurselli kunstisalongis
- 1927 EKKKÜ 6. kunstinäitus Harjumäe paviljonis Tallinnas
- 1927 rändav saksa kultuuri kunstinäitus
- 1929 Erna Kreichmanni ja tema sõpruskonna maalinäitus Börsihoones
- 1930 EKKKÜ 10. kunstinäitus KKSKV ruumides Tallinnas
- 1930 KKSKV suvine kunstinäitus Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumis
- 1931 Soome kunstnike grupinäitus Taidehallis Helsingis
- 1932 EKKKÜ 10. tegevusaasta juubelinäitus Tallinna Börsisaalis
- 1932 kunstinäitus Rakveres
- 1936 EAKKK kunstinäitus Narvas „Harmonie“ ruumides
- 1939 Eesti naiskunstnike näitus Tallinna Kunstihoones
- 1940 EKKKÜ 23. kunstinäitus Tallinna Kunstihoones
- 1940 EKKKÜ suvine kunstinäitus Tallinna Kunstihoones
- 1942 kunsti müüginäitus „Eesti maa ja linn“ Tallinna Kunstihoones
https://mellowapricot.tistory.com
#F8B878
mellowapricot.tistory.com
Nõukogude võim küüditas 80-aastase Waltheri 15. augustil 1945. aastal sakslaste küüditamise käigus Molotovi oblastisse Tšernuška külla. Olles elanud Siberis veidi üle aasta, suri Lilly Caroline Auguste Bertha Walther seal 1946. aasta 8. septembril.
